Mootori remont ja hooldus

Traditsiooniline ottomootor on neljataktiline: kütus ja õhk lastakse sisse, seejärel surutakse need põlemiskambris kokku ja tekitatakse rõhk, kolmandaks süütab küünal õhu-kütuse segu ning neljandaks tekib plahvatus, mille heitgaasid väljalaskeklapi kaudu kollektorisse saadetakse. Kogu protsessi jooksul tekkiv energia saadetakse väntvõlli, mis läbi jõuülekande selle ratasesse saadab ning auto liikuma paneb.

Sisepõlemismootori kõige kogukamaks osaks on mootoriplokk, milles asuvad silindrite põlemiskambrid ning karter. Põlemiskamber koosneb silindrikujulistest avaustest, kuhu on suunatud mootori klapid ning kus eelmainitud protsess aset leiab. Karter on põlemiskambrist eraldatud kolvi abil ning asub mootori alumises osas.

Kolviks nimetatakse põlemiskambris liikuvat osa, mis kambris plahvatuse tagajärjel üles-alla liigub ning kepsude abil väntvõlli pöörlema paneb. Kepsuks nimetatakse aga kolbi ja väntvõlli ühendavat osa. Kolbidel eksisteerivad rõngad, mille eesmärgiks on takistada põlemiskambris toimuval karterisse külaskäigule minna. 

Liigume karterist ja põlemiskambrist hetkeks ülespoole ning tutvume lähemalt mootori “peas” paikneva klapiajamiga, mille eesmärgiks on kontrollida põlemiskambrisse sisenevate ja väljuvate elementide ajastust. Klapiajamit kontrollib nukkvõll, millel on iga silindri klappide arvu kohta vastav nukkade arv. Pooled nukid tegelevad sisselaskeklappidega, pooled aga väljalaskeklappidega. Kogu klapiajastussüsteemi käitab mootorikett või hammasrihm.

Hooldus ja remont: mida teha ning mis on levinumad probleemid?

Uute autodega on asi lihtne. Hoolduses käimine on korraline ning seda tehakse enamasti garantiiaja lõpuni. Kui see periood läbi saab ning sageli ka auto omanikud vahetuma hakkavad, tekivad tihtipeale sõidukite hooldusajaloos lüngad ning järeleandmised. Sealt võib kannatama hakata ka mootori töö.

Kui soovime oma mootorile pikka töö-ja eluiga, siis tuleb selle eest heaperemehelikult hoolitseda. Aastas korra või tehase poolt ette nähtud intervalli tagant tuleb vahetada õli ning õlifilter, sealjuures peaks kasutama kõige kvaliteetsemat õli mis saadaval on. Kui mootorisiseste komponentide määrimisel tekivad ebakõlad, võib see lõpuks kaasa tuua kaasa sisemiste osade kulumist.

Lisaks mootoriõlile peaks hoolduse raames väga pingsalt jälgima ka käigukastiõli seisukorda, kontrollima jahutusvedeliku ning pidurivedeliku taset ja vahetama õhufiltrit, salongiõhufiltrit ja kütusefiltrit. Küünlad ning aku vajavad ka mõne aja tagant samuti vahetust.

Ära ei maksa unustada ka rihmajami eest hoolitsemist. Kui hammasrihm puruneb, võivad tekkida väga tõsised mootorikahjustused, mis lõpevad kas ülikuluka remondiga või hoopis uue mootori hankimisega. Hammasrihma ning sellega seonduvat vahetatakse keskeltläbi 60 000- 180 000 kilomeetri kilomeetri tagant.

Kindlasti peab kontrollima kõiksuguseid tihendeid, alates klapisääretihendist kuni karteritihendini välja. Väikesed õli välja immitsemised võivad kunagi kasvada suuremateks leketeks, mis omakorda mootori jõudlust mõjutavad.

Siseneme seejärel põlemiskambrisse, kus üheks kõige tuntumaks probleemiks on kolvirõngaste läbi kulumine. Nagu ennist mainitud, satuvad silindris kohtuvad elemendid sedapidi karterisse ning õli ise kambrisse. 

Viimasel juhul hakkab sisepõlemismootor tootma sinist-musta suitsu Igaljuhul on see kõik mootorile väga kahjulik ning võib lõpuks põhjustada pöördumatuid kahjustusi. Kehva määrimise ning aja jooksul kipuvad ära kuluma ka saaled ehk väntvõlli ja kolbe ühendavad liuglaagrid. Aeg-ajalt kipuvad üles ütlema ka kõikvõimalikud andurid ning mootori tööd elektrooniliselt töötavad komponendid, näiteks nukkvõlli või väntvõlli andurid.

Kindlasti mõjutab mootori eluiga tugevalt ka sõidustiil. Madalatel pööretel pidevalt ja delikaatselt ringi sõitmine võib olla küll ökonoomne, ent see võib nii mõnegi turbotatud või kõrgemaid pöördeid nõudva jõuallikas laviinina probleemidehulga vallandada.

Mootor on auto süda ning selle eest hoolt kandmine tagab pikki muretuid kilomeetreid. Igal mootoril on oma eripärad ning nüansid, mispärast tasub remontimise ja hooldamise korral alati konsulteerida õige remonditöökojaga, kes oskavad sellega professionaalselt ümber käia.