Pidurite remont ja hooldus

Pidurite remont ja hooldus

Korrektselt hooldatud pidurid ning nende rakendamisel kasutatav õige sõidutehnika loovad turvalisema keskkonna nii autojuhi enda kui ka tema kaasreisijate ning kaasliiklejate jaoks.

Küsi pakkumist

Küsi pakkumist päringu vormi kaudu ning vastame 1h jooksul.

Lahtiolekuajad
Võtke julgelt ühendust

+372 57 705 693

Pidurite remont ja hooldus

Mis üles läinud, peab ka alla tulema. Mis sõitu läheb, peab ka seisma jääma. Ohutus on autosõidu puhul tähtsuselt kõige kõrgemal astmel ning üks olulisemaid rolle selles vallas on mängida pidurisüsteemil. Korrektselt hooldatud pidurid ning nende rakendamisel kasutatav õige sõidutehnika loovad turvalisema keskkonna nii autojuhi enda kui ka tema kaasreisijate ning kaasliiklejate jaoks.

Kui juht vajutab piduripedaali, siis hakkavad pidurikomponendid mõistagi kuluma. Mida kõvemini seda tehakse, seda suurem on kulu. Seetõttu vajavad pidurid kuluosana aeg-ajalt vahetust. Millist raudvara peaks iga autojuht aga pidurite maailma kohta teadma?

Koolitatud töötajad

Hoolitseme, et meie meeskond kasutaks kõige tõhusamaid ja modernsemaid töövõtteid läbi regulaarsete koolituste

10 aastat kogemust

Juhtivatel töökohtadel on väga kogenud proffessionaalid

Parim hinna ja kvaliteedi suhe

Mei ei tee oma tööd odavalt. Eelistame teha tööd kvaliteetselt. Ppakume kliendile meeldivat teenindust ja kvaliteetset tööd, mõistliku hinnaga.

Garantii

Teeme oma tööd alati võimalikult hästi, mistõttu anname julgelt oma töödele garantii.

Usaldusväärne partner

Soovime olla kliendile usaldusväärne partner, kelle juurde võib pöörduda nii väikeste kui ka suurte probleemidega.

Kõrge kvaliteet

Teostame regulaarseid majasiseseid kvaliteedikontrolle, mis hoiavad meie kvaliteedi kõrgel.

Pidurite remont ja hooldus

Pidurikettad, piduriklotsid ja trossid: mis teeb mida?

Mõistmaks pidurisüsteemi elementide kulumist, tuleb esmalt kogu süsteem tervikuna lahti seletada. Tänapäeva autod kasutavad valdavalt ketaspidurite süsteemi, aeg-ajalt võib kohata ka vanamoodsaid trummelpidureid. Ketaspidurite eelis viimase ees on puhtalt lihtsus, ligipääsetavus ning vastupidavus. Trummelpidureid kasutavad enamasti veel vaid mõned maasturid ja raskesõidukid, mille eesmärgiks on raskemaid koormaid kanda.

Pidurisüsteemi esimeseks lüliks on mõistagi piduripedaal, mille vajutamise järel rakenduvad esmalt tagumised pidurituled ning siis tõukevarras, mis avab kõigepealt pidurite vaakumvõimendi klapi ning seejärel pidurivedeliku anuma klapid. 

Pidurivedelik surutakse tugeva rõhu alla ning see sööstab iga ratta individuaalse pidurisüsteemini, kus pidurisadulas paiknevad piduriklotsid kas piduriketast või trumlit suruvad. Tekib tugev hõõrdumine ning auto võtab hoo maha. Mida kuumemaks ketaspidurid lähevad, seda tõhusamalt need töötavad.

Nüüd kui pidurisüsteemi tööpõhimõte on selgeks tehtud, räägime lähemalt sellest mis toimub “ratta taga”. Nagu nimigi dikteerib, on piduriketas kettakujuline auto rattaga ühel kiirusel pöörlev komponent. Kuna pidurdamisel tekkiva hõõrdumise kaudu tõuseb ketaste temperatuur ülikõrgele (ligi 1000 C*), peavad need olema suure kuumataluvusega. 

Enamik tänavasõidukeid jõuavad oma pidurduste jooksul selliste temperatuurideni harva, mispärast on nende pidurikettad enamasti valmistatud malmist. Malm on vastupidav ning odav, ent pole mõeldud just suure jõudlusega rakendusteks. Malmist palju kangemad on aga ventileeritud ehk tuulutatud pidurid, kuhu on sisse ehitatud spetsiaalsed õhutussooned. Seda tüüpi kettad peavad kuumale veel paremini vastu ning pikendavad ka klotside eluiga.

Sportautodel võib see-eest kohata puuritud pidurikettaid. Kuna piduriklotside hõõrdumisel vastu ketast tekivad erinevad gaasid ning osakesed, mis vastavalt temperatuurile ei luba alati klotsil ketast efektiivselt puudutada, tekib nähtus nimega piduri vajumine (brake fade). Puuritud kettad ongi loodud selle eesmärgiga, et need osakesed saaksid aukude vahelt “põgeneda” ja auto suudaks sportliku sõidu käigus säilitada oma pidurdusvõime.

Lisaks omavad nad tuulutus-ning kaalulangetusfukntsiooni. Piduriketaste toiduahel on tegelikult väga pikk ning kõige kõrgemal astmel võib leida ülikalleid süsinikkeraamilisi kettaid, mida kasutatakse luksusautodel ning superautodel.

Ketta parimaks sõbraks on aga piduriklots, mis koosneb struktuuri poolest erinevatest orgaanilistest ja metalsetest ühenditest. Omaduste poolest peavad need olema samasugused nagu kettadki, hea kuumataluvusega ja kestvad. Piduriklotsid jagunevad keraamilisteks, orgaanilisteks ning poolmetalseteks.

Nii klots kui ketas on paigutatud pidurisadula sisse. Kui piduripedaali vajutatakse, siis suruvad sadulas asuvad kolvid piduriklotsid vastu kettaid. Kui kätte on jõudnud piduriketaste asendamine, siis vahetatakse alati ära ka piduriklotsid.

Ära ei maksa unustada ka käsipidurit, mis võib olla kas mehaaniline ja trossiga või hoopis elektriline. Kui käsipidurit tõmmata, lähevad süsteemis paiknevad trossid pingule ning auto pidurid lukustuvad, tõkestamaks selle iseenesliku liikumise Pidurihoolduse tegemisel tuleb üle vaadata ka pidurivedelik, mille eesmärgiks on pedaalisurve saata pidurisüsteemi.

Kuidas aru saada, et pidurid nõuavad vahetust?

Pidurite kulunud olukorrast annab aimu juba visuaalne vaatlus. Piisab vaid sõiduki parkimisest ning väikesest inspektsioonist, et näha sissekulunud sooni, määrdumist ja oksüdeerumist. Muidugi võivad pidurid esmapilgul olla ka lihtsalt mustusega koos, kindluse mõttes tasub vigades veenduda autoga sõites. Aeglaselt ja kedagi ohustamata, muidugi!

Kui pidurid hakkavad rakendudes kriuksuma, võib see tuleneda nii sinna peale tekkinud roostest kui ka niiskusest. See peaks aga kiirelt kaduma. Kui seda juhtu ning pidurdusjõu tõhusus ei tundu olevat just eriti hea, näitab kellaseier pidurihoolduse poole.

Kulunud piduritest annab märku ka piduripedaali või rooli vibreerimine. Halb enne on ka see, kui piduripedaal vajutamisel põhja vajub ning auto aeglustamine vaevanõudvaks kulmineerub.

Veelgi süvenenumalt rääkides annab näiteks piduriketaste kuluvusest teada pidurdamisel tekkiv “õõtsumine”, mis on tingitud piduriketta paksuse ebaühtlasest muutumisest. Kui see juhtub, tähendab see väga vanasid kettaid, halvasti kinnitatud kettaid või siis tugeva pidurduse järel läbi veeloigu sõitmisel tekkinud efekti. 

Piduriklotside kulumisel võib kostuda metalne heli ning rakendamisel on tunda vibratsiooni. Vahel võivad pidurid meie kliimas peale jääda, mis sõites samuti suurema vibratsiooni esile kutsub ning tähelepanuta jätmisel rattalaagreid sööma hakkab.

Kuidas pidureid sõidustiiliga säästa?

Kui autole on valitud kvaliteetsed pidurikettad- ning klotsid, siis tasub kindlasti nende kestvuse nimel jälgida oma sõidumaneere ning vajadusel ka neid muuta. Hinda sõites oma aeglustusteekonda ning lase gaas lahti juba varakult, kasutades pidureid alles natuke enne peatumist. 

Pidureid tuleks vajutada sujuvalt ja vaikselt ning mitte pedaaliga tingimata rapsida. Väga hea viis pidureid säästa on näiteks mootoriga pidurdamine. Kui autoga peaks ette tulema mäest alla sõitmine, siis võib samuti mootori ning käiguga pidurdamist kasutada. Paljudes mägistes riikides on väljas isegi seda tungivalt soovitavad liiklusmärgid.

Küll aga ei maksa nii delikaatselt ja taktitundeliselt käituda ohtlikus olukorras. Ohutus on prioriteet number üks ning kui auto on vaja peatada võimalikult kiiresti, ei tohi pidurdusjõu maksimaalsel rakendamise ees põnnama lüüa. Seda eriti talvel.