Summuti remont ja hooldus

Kõige esimene komponent sõiduki väljalaskesüsteemis on väljalaskekollektor, mis paikneb kohe mootori plokikaane küljes. Selle funktsiooniks on kõik väljalaskegaasid kokku ühte torusse koguda ning edasi suunata. Kollektorile järgneb katalüüsmuundur, mida kutsutakse levinumalt katalüsaatoriks. Heitgaaside aspekti pealt on tegu kõige tähtsama osaga kogu süsteemist, sest katalüsaator muundab kahjulikud süsinikheitmed veeauruks ning süsihappegaasiks. Diiselmootoriga autodel on väljalaskesüsteemis veel tahmafilter ehk DPF-filter, mille tööks on koguda kahjulikke tahmaosakesi ning need ära põletada

Järgneb summuti, mida võib vahel olla isegi mitu tükki. Need kannavad endas tavaliselt kahte eesmärki: esmalt mootorihelide summutamine ning teiseks mootori vastusurve juhtimine. Vastusurve olemasolu aitab kaasa mootori jõudlusele ning kestvusele – kui summuti peaks olema vana ning mingil määral purunenud, kaotab mootor jõudu, suureneb kütusekulu ning õhku satub rohkem heitgaase.

Kõiki väljalaskesüsteemi osi ühendab toru, mis on valmistatud enamasti (roostevabast) terasest või alumiiniumterasest. Torud erinevad diameetrite ning paigutuste poolest, eriti näiteks summuti juures – mõnele sõidukile on loodud välja ulatuma näiteks kaks või enam väljalasketoru.

Lekkiv summuti võib põhjustada eluohtliku olukorra

Kui võrrelda väljalaskesüsteemi kestvust näiteks mootori-või veermikujuppide vastupidavusega, siis vajab see nendega võrreldes suhteliselt vähe hoolitsust. 

Summutite puhul on kõige tüüpilisemaks probleemiks vana “hea” rooste. Ajapikku koguneb summutisse vett, ent väljalaskesüsteemi kuumusest ei pruugi alati selle aurustamiseks piisata, mispärast see kondenseerub ning muutub seejärel roosteks. 

Meie kliimas annab summutile surmava obaduse ka teele paisatav sool, mis roosteussi viimaks valla laseb. Summuti võib katki minna ka kivitäkke, augu või mõne muu teel lebava takistuse tabamisel.

Kuidas siis ikkagi aru saada, et summutiga on miski mäda ning see vajab remonti või asendamist? Kõige lihtsamaks märgiks on valjemaks muutunud heli, sest nii tühikäigul kui ka gaasiandmisel võib auto teha valjuhäälset põrisevat või kärisevat häält. Kuigi mõne meelest võib see olla sportlik ning lahe, siis reaalsuses põhjustab see paljudele teistele kaasliiklejatele meelehärmi ning ringitäristamine võib lõppeda jutuajamisega politseiauto tagaistmel.

Lisaks muutunud “noodireale” suureneb kütusekulu ning mootori reaktsioon gaasivajutusele võib tavapärasest erineda. Teatud kõrgematel pööretele jõudes võib autojuht veel täheldada, et mootor ei käitu nii jõuliselt kui varem.

Tugevama summuti- või väljalasketorustiku lekke korral on tunda ka heitgaasidest tingitud halba lõhna. Halvimal juhul võib see sõidu ajal salongi tulla ning kahjustada sealviibijate tervist. Nina tasub lahti hoida veel kärsahaisu osas, katkine summuti takistab ka ülevaatuselt läbi saamast.

Mõnikord annavad järgi hoopis summutit üleval hoidvad kinnitused või hoopis klambrid. Ka nendega tuleks tegeleda esmajoones, sest muidugi võib summuti vastu maad kukkuda ning lohisema hakata.

Summutiremondi korral tasub pöörduda töökoja poole, kes suudab lõhkise summuti korrektsega asendada või vigastused kõrvaldada nii, et jääb mulje justkui uuest varuosast.