Veermiku kontroll ja remont

Auto veermikus leidub meeletult palju osi, mis sõitmise meile mugavaks ja lihtsaks teevad. Nimekiri on üsna pikk ning võib algul tõesti silme eest kirjuks võtta, mispärast teeme neist selge ja lühida ülevaate.

Vedrud tõukavad autoratast vastu maad ja aitavad teega maksimaalse kontaktpinna tagamisele kaasa. Ühtlasi “söövad” nad ära teekonaruste tõttu tekkivad võnked. Vedrud jagunevad lehtvedrudeks, spiraalvedrudeks, väändevedrudeks ning õhkvedrudeks.

Amordid eksisteerivad selleks, et vedrustussüsteemi minevaid võnkeid summutada ning liikumist stabiliseerida. Korras amortidega autol on etteaimatav, täpne ning ohutu juhitavus ja pidurdusvõime. Ühtlasi aitavad amordid säilitada rehvide ühtlast kulumist ning teiste tähtsate veermikujuppide eluiga.

Stabilisaatorvardaks kutsutakse varrast, mis ühendab mõlemal silla poolel paiknevaid veermikukomponente. Kuldreegel on, et mida tummisem ja jäigem on stabilisaator, seda täpsem ja parem on auto juhitavus.

Puksid on kummist valmistatud pehmendused, mis liiguvad ringi metallist osade vahel. Need aitavad tugevalt kaasa sõidumugavusele, ent need kuluvad läbi suhteliselt kiiresti, umbes paari aastaga. 

Õõtshoovaks nimetatakse metallsulamist hooba, mille otstesse on kinnitatud kummipuksid ning kuulligendid. Maakeeli õõtsadeks kutsutavad osad toimivad kinnituslülina raami, roolisüsteemi ning käändmiku vahel ning aitavad sõidukil paremini konarlikust teest tulenevaid põrutusi vähendada.

Käändmikuks kutsutakse keskset komponenti, mille külge ühenduvad vedrupüstaku vardad. Lisaks saavad selle ümber ratas ning piduriketas hõlpsasti liikuda. Käändmiku ülesandeks on veel autoratast hoida teega võimalikult stabiilselt ühenduses.

Šarniiriks ehk kuulliigendiks nimetatakse auto telje ning rataste vahele käändmiku külge kinnituvat elementi, mis koosneb pesast ning seal kolmemõõtmeliselt liikuvast kuulliigendist.

Vedrustussüsteemid jagunevad enamasti kaheks: MacPherson tüüpi vedrustuseks ning topeltõõtshark-vedrustuseks. MacPhersoni vedrustus on olemuselt lihtsam ning odavam toota, samas kui topeltõõtshark-süsteemid on tavaliselt keerukamad ja kallimad.

Millised on levinumad veermikuprobleemid?

Kõige kulukamad osad veermikust on hüdraulilised amortisaatorid, mis kipuvad ajapikku tühjaks lekkima. Kurvilistel teedel liialt vetrumine ning kaldumine viitab selle probleemi tekkimisele kõige sagedamini. Hea viis amortisaatorite seisukorda katsetada on auto ära parkida ning igat auto nurka õõtsutada – kui sõiduk põrkab vähemalt kaks korda vastu, siis on tegu rikkis amordiga.

Kuulliigend ehk šarniir annab endast märku kolinaga. Kui see sõidu ajal viimaks puruneb, ei ole ratas enam õiges asendis ning tekkida võib eluohtlik olukord, seega ei maksa veermikuremonti kaua edasi lükata. Õõtshoobasi tuleks see-eest aga mõne aja tagant õlitada.

Kummipuksid võivad kesta suhteliselt kaua, ent nende kuludes võib mugavus oluliselt kahaneda. Uutega asendamine võib kaasa tuua hoopis värskema ja mõnusama sõidukogemuse.Kui rooliratast pöörates on tunda hetkeliselt väikest vibratsiooni ning auto juhitavus ei tundu päris täppis olevat, võib olla ka aeg rooliotste asenduseks.

Kuidas veermikku kontrollitakse?

Kui eelmises alapeatükis rääkisime, mis juhtub siis kui nimetatud komponendid kuluvad, siis nüüd näitame täpsemalt, kuidas probleemidele jälile saada. Veermikuprobleemidest annavad sageli kõige paremini märku ebaühtlaselt kulunud rehvid. Kui rehvi nurgad on näiteks imelikult kulunud, aga veermikust ise ühtegi häält ei kostu, siis võib auto vajada hoopis sillastendi. 

Veermiku kontrollimisel tõstetakse auto tavaliselt üles. Ilma ratast maha keeramata on hea viis kulumisest teada saada läbi ratta loksutamise. Ideaaltingimustes peaks ratas liikumatu olema, ent kui see liigub üles-alla, siis on karta kulunud šarniiri. Kui aga vasakule-paremale, siis on probleem rooliotstega.

Järgmisena võetakse kontrollimiseks ratas alt ära. Korras veermikujupid on tihedad ning sellest juhindudes koputatakse ja raputatakse kõik läbi. Kui ilmneb loksumine, rappumine või logisemine, tähendab see samuti asendamist vajavat juppi.

Enamike veermikuosade kasuks räägib odav hind ning mõistliku hinnaga teostatavad remonditööd. Keerukamate vedrustussüsteemide ning ehitusega autodel võib see muidugi tavalisest sõiduautost hinna poolest erineda.